Käibemaksuseadus (käibemaksuseadus) on üks peamisi maksustamist reguleerivaid õigusakte Eestis. See määrab käibemaksu arvutamise korra, määrab kindlaks selle maksu maksma kohustatud isikute ringi, samuti selle maksuga maksustatavate toimingute loetelu. Käibemaksuseaduse põhiprintsiibid aitavad mõista nende regulatsioonide tähendust.
Kes maksab käibemaksu?
Seaduse kohaselt on käibemaksu maksjad juriidilised isikud, üksikettevõtjad, samuti ettevõtlusega tegelevad füüsilised isikud. Käibemaksuseaduse põhiprintsiibid on suunatud selgusele ja läbipaistvusele maksukohustuslaste tuvastamisel.
Tähtis! Maksukohustus tekib ainult siis, kui saavutatakse teatav aastakäibe künnis, mis on seadusega kehtestatud.
Eesti territooriumil teenuseid osutavad välismaised ettevõtted on samuti kohustatud maksma käibemaksu. See kehtib nii väljaspool EL-i registreeritud ettevõtete kui ka nende kohta, mis on registreeritud EL-i riikides, kuid millel puudub alaline esindus Eestis, mis kõik kuulub Käibemaksuseaduse põhiprintsiipide alla.
Mida käibemaksuga maksustatakse?
Maksustamise objektideks on kaupade ja teenuste müügioperatsioonid Eesti territooriumil. SellisteKäibemaksuseaduse põhiprintsiibid sätestavad ka erandid, milliste operatsioonide hulka kuuluvadkuuluvaid:
- kaupade müük;
- osutamist;
- kaupade ja teenuste omandiõiguse üleandmine;
- kaupade ja teenuste import.
Siiski on üldreeglist erandeid. Näiteks on mõned tegevused vabastatud käibemaksu tasumisest. Nende hulgas on meditsiiniteenused, Haridusteenused, Finantsteenused jne.
Mittetulundusühingute ja sihtfondide käive
Erilist tähelepanu tuleks pöörata mittetulundusühingute ja usaldusfondide käibele. Need organisatsioonid võivad teostada majandustegevust, kuid nad on vabastatud käibemaksu maksmisest, kui teatud tingimused on täidetud.
Sellised tingimused on:
- tegevuse teostamine üksnes põhikirjaliste eesmärkide raames;
- majandustegevusest kasumi puudumine;
- tulude kasutamine üksnes põhikirjas sätestatud eesmärkidel.
Kui mittetulundusühing hakkab tegelema äritegevusega, on ta kohustatud maksma käibemaksu üldistel alustel.
Millal toimub käive?
Käive loetakse tekkivaks kauba omandiõiguse üleandmise või teenuse osutamise hetkel. Kuid mõnel juhul näeb seadusandlus ette muid käibe tekkimise hetki. Näiteks kauba tarnimisel makse edasilükkamise tingimustel võib makse laekumise hetkel tekkida käive.
Oluline on arvestada, et käibe tekkimise hetkeks võib pidada arve väljastamise kuupäeva, kui Arve väljastati enne kauba üleandmist või teenuse osutamist.
Kokkuvõtlikult
Eesti käibemaksuseadus on terviklik normatiivakt, millega kehtestatakse maksustamisreeglid laiale ettevõtlussubjektide ringile. SelleKäibemaksuseaduse põhiprintsiibid aitavad tagada selle seaduse normide nõuetekohaseks kohaldamiseks on vaja arvestada iga konkreetse olukorra iseärasustega, eelkõige tegevuse tüübiga, maksumaksja staatusega ja tehtavate tehingute olemusega.